Siia hakkame postitama kilde Telliskivi tänava ajaloost.
Esimene kild.
Tallinna Mööblimaja
Ühest küljest 1879. aastal Johann Grabby rajatud tellisetehase järgi oma nime saanud Telliskivi tänava ja teisest küljest Mulla tänava vahelisel alal asusid 1930ndatel aastatel triiphoonetega ilu- ja tarbeaiad. 1944. aasta märtsipommitamise tõttu osaliselt tühjaks jäänud alal avati 1947. aastal Kalinini rajooni kolhoositurg. Algusest peale sanitaartingimuste täitmisega kimpus olnud turg suleti 1976. aastal. Tänapäevaks on turust järel ainult Mööblimaja esise parkla servas olev (Telliskivi 15b) kunagine turukauplus.
1980. aastal avati samal krundil Tallinna Mööblimaja. Algselt ENSV Metsa- ja Puidutööstuse Ministeeriumi esinduskauplus oli pikka aega Eesti suurim mööblipood, mille 2610 m2 suurusele müügipinnale mahtus ennenägematult lai valik Eestis tollal valmistatud mööblit – ligi 1000 erinevat kaubanimetust. Näidistubadena esitletud mööblit sai tellida kataloogi alusel. Soovitud sektsiooni või pehmemööblikomplekti koju saamine oli siiski keeruline – vaja võis minna nii ametiühingu kaudu saadud ostuluba, tutvusi kui aastapikkust järjekorras seismist.
Aastate jooksul on Mööblimaja mitu korda renoveeritud, müügipind kolm korda suurenenud ja hoolimata arvukatest uutest konkurentidest ikkagi oma kohale püsima jäänud.
Aastate jooksul on Mööblimaja mitu korda renoveeritud, müügipind kolm korda suurenenud ja hoolimata arvukatest uutest konkurentidest ikkagi oma kohale püsima jäänud.
Teine kild.
Balti Raudtee Peatehastest RAS Estelini.
Balti Raudtee Peatehased
1869 alustati Tallinn-Peterburi Raudtee ehitust. 20. novembril tegi auruvedur Peeter I Tallinnas esimese lühikese sõidu raudteel. Samal aastal alustati Balti Raudtee Peatehaste rajamist praeguse Kopli ja Telliskivi tänava nurgale (ametlikult asutati tehas alles 27.novembril 1870). Eesti esimene raudteeliin valmis ligi aasta hiljem - 24. oktoobril 1870 avati liikluseks Paldiski-Tallinn-Narva-Gatshina raudtee. Balti Raudtee Peatehaste hoonetest valmis esimesena depoo 12le vedurile - see asus praeguse Balti jaama vastas ja on praeguseks lammutatud. 1873-1874 tehast laiendati, ehitati 6-kohaline veduridepoo ja töökoda. Uue ettevõtte uhkuseks oli treipink auruveduri rataste treimiseks.
Balti Raudtee Peatehased oli 19. sajandi lõpul Tallinna suurim tööandja - seal töötas ligi 500 inimest, kes valmistasid vaguneid ning remontisid vedureid ja vaguneid. Raudtee Peatehastega seoses tekkis töölisasustus praegusele Telliskivi tänavale. I maailmasõja eel oli töölisi juba 1500. Neist kahtlemata kuulsaim oli 1902-1903 tehases töötanud Mihhail Kalinin.
Balti Raudtee Peatehastest RAS Estelini.
Balti Raudtee Peatehased
1869 alustati Tallinn-Peterburi Raudtee ehitust. 20. novembril tegi auruvedur Peeter I Tallinnas esimese lühikese sõidu raudteel. Samal aastal alustati Balti Raudtee Peatehaste rajamist praeguse Kopli ja Telliskivi tänava nurgale (ametlikult asutati tehas alles 27.novembril 1870). Eesti esimene raudteeliin valmis ligi aasta hiljem - 24. oktoobril 1870 avati liikluseks Paldiski-Tallinn-Narva-Gatshina raudtee. Balti Raudtee Peatehaste hoonetest valmis esimesena depoo 12le vedurile - see asus praeguse Balti jaama vastas ja on praeguseks lammutatud. 1873-1874 tehast laiendati, ehitati 6-kohaline veduridepoo ja töökoda. Uue ettevõtte uhkuseks oli treipink auruveduri rataste treimiseks.
Balti Raudtee Peatehased oli 19. sajandi lõpul Tallinna suurim tööandja - seal töötas ligi 500 inimest, kes valmistasid vaguneid ning remontisid vedureid ja vaguneid. Raudtee Peatehastega seoses tekkis töölisasustus praegusele Telliskivi tänavale. I maailmasõja eel oli töölisi juba 1500. Neist kahtlemata kuulsaim oli 1902-1903 tehases töötanud Mihhail Kalinin.
Kalinini tehas
Juba 1940. aastal muudeti tehas ümber M.I. Kalinini nimeliseks. Põhjalikumalt muutus tehase iseloom aga alles 1958. aastal, kui seoses raudtee elektrifitseerimisega hakati nüüd juba M.I. Kalinini nimelises elavhõbealaldite Tehases tootma elavhõbealaldeid. 1965 alustati jõumuundurite ja pooljuhtventiilide tootmist ning tehas sai taas uue nime - Tallinna Elektrotehnika Tehas. Koos väljaspool Tallinna asuvate tsehhidega töötas ettevõttes ligi 4000 inimest. Vahepeal ka Teadustootmiskoondis "Elektrotehnika" nime kandnud ettevõttest sai 1994 RAS Estel, mis Estel kontsernina toodab siiani edukalt elektrotehnilisi seadmeid, nüüd küll juba teises asukohas.
Juba 1940. aastal muudeti tehas ümber M.I. Kalinini nimeliseks. Põhjalikumalt muutus tehase iseloom aga alles 1958. aastal, kui seoses raudtee elektrifitseerimisega hakati nüüd juba M.I. Kalinini nimelises elavhõbealaldite Tehases tootma elavhõbealaldeid. 1965 alustati jõumuundurite ja pooljuhtventiilide tootmist ning tehas sai taas uue nime - Tallinna Elektrotehnika Tehas. Koos väljaspool Tallinna asuvate tsehhidega töötas ettevõttes ligi 4000 inimest. Vahepeal ka Teadustootmiskoondis "Elektrotehnika" nime kandnud ettevõttest sai 1994 RAS Estel, mis Estel kontsernina toodab siiani edukalt elektrotehnilisi seadmeid, nüüd küll juba teises asukohas.
Balti Raudtee Peatehastest RAS Estelini:
1870 Balti Raudtee Peatehased
1920 Tallinna Raudteetehased
1940 M.I. Kalinini nim Tallinna Raudteetehased
1945 M.I. Kalinini nim Tallinna Veduri ja Vaguni Remonditehas
1958 M.I. Kalinini nim Elavhõbealaldite tehas
1965 M.I. Kalinini nim Tallinna Elektrotehnikatehas
1988 Teadustootmiskoondis „Elektrotehnika“
1994 RAS Estel
Kirjandus:
Robert Nerman, Pelgulinn. Kultuurikeskkonna kujunemine ja areng. Tallinn 2000
Vaata ka:
http://estel.ee/et/ajalugu
1870 Balti Raudtee Peatehased
1920 Tallinna Raudteetehased
1940 M.I. Kalinini nim Tallinna Raudteetehased
1945 M.I. Kalinini nim Tallinna Veduri ja Vaguni Remonditehas
1958 M.I. Kalinini nim Elavhõbealaldite tehas
1965 M.I. Kalinini nim Tallinna Elektrotehnikatehas
1988 Teadustootmiskoondis „Elektrotehnika“
1994 RAS Estel
Kirjandus:
Robert Nerman, Pelgulinn. Kultuurikeskkonna kujunemine ja areng. Tallinn 2000
Vaata ka:
http://estel.ee/et/ajalugu
Kolmas kild.
Tallinna Margariinitehas.
Tallinna Margariinitehas.
Aadressil Telliskivi 9 (tänapäeval Telliskivi 21) alustas 1923. aastal tööd taimerasvu tootev tehas Extraktor. Toorainena kasutati kookospähkleid. Lisaks tootmistegevusele tuli inimeste hulgas teha ka selgitustööd, miks on taimerasv tervislikum kui sajandeid kasutusel olnud loomne rasv.
1930. aastal valmis uus 4-korruseline tootmishoone, mis aga teise mailmasõja käigus õhiti.
Pärast sõda tehas taastati. Alates 1951. aastast kandis see Tallinna Margariini tehase nime. 1960. Aastal liideti sellega Tallinna Parfümeeria ja Seebitehas ning ettevõtte nimeks sai Tallinna Parfümeeria ja Toidurasvade kombinaat.
1930. aastal valmis uus 4-korruseline tootmishoone, mis aga teise mailmasõja käigus õhiti.
Pärast sõda tehas taastati. Alates 1951. aastast kandis see Tallinna Margariini tehase nime. 1960. Aastal liideti sellega Tallinna Parfümeeria ja Seebitehas ning ettevõtte nimeks sai Tallinna Parfümeeria ja Toidurasvade kombinaat.
1977. aastal tutvustas tehas ise ennast niimoodi:
Tallinna Parfümeeria ja Toidurasvade Kombinaadi toodangut tuntakse ja kasutatakse nii meie vabariigis kui ka teistes liiduvabariikides. Kombinaat valmistab suures valikus lõhnaõlisid, kölni vett, tualettseepe ja toidurasvu. Seoses rahva elatustaseme pideva tõusuga kasvab nõudmine kombinaadi toodete järele. Olgu täheldatud, et praegu annab ettevõte parfümeeriatooteid 2 päevaga, tualettseepi 5 päevaga, pesuseepi 15 päevaga ja margariini 26 päevaga niisama suures koguses kui andis neid sõjajärgsel perioodil kogu aasta vältel. Majoneesi meie kombinaadis kümmekond aastat tagasi veel ei valmistatudki.
Suurt rõhku pannakse ka kultuurolustikulistele abinõudele. Tsehhide punanurgad on varustatud ajakohase sisustusega. Isetegevusringid tegutsevad aktiivselt. Töötajate toitlustamiseks on organiseeritud söögitoad, kuhu tuuakse soe lõunasöök. Suveti on kombinaadi töötajate kasutada väike puhkebaas Võrtsjärve ääres. Tootmiskultuuri tõstmise küsimustega tegeletakse kombinaadis süstemaatiliselt juba üle kümne aasta.
Tallinna Parfümeeria ja Toidurasvade Kombinaadi toodangut tuntakse ja kasutatakse nii meie vabariigis kui ka teistes liiduvabariikides. Kombinaat valmistab suures valikus lõhnaõlisid, kölni vett, tualettseepe ja toidurasvu. Seoses rahva elatustaseme pideva tõusuga kasvab nõudmine kombinaadi toodete järele. Olgu täheldatud, et praegu annab ettevõte parfümeeriatooteid 2 päevaga, tualettseepi 5 päevaga, pesuseepi 15 päevaga ja margariini 26 päevaga niisama suures koguses kui andis neid sõjajärgsel perioodil kogu aasta vältel. Majoneesi meie kombinaadis kümmekond aastat tagasi veel ei valmistatudki.
Suurt rõhku pannakse ka kultuurolustikulistele abinõudele. Tsehhide punanurgad on varustatud ajakohase sisustusega. Isetegevusringid tegutsevad aktiivselt. Töötajate toitlustamiseks on organiseeritud söögitoad, kuhu tuuakse soe lõunasöök. Suveti on kombinaadi töötajate kasutada väike puhkebaas Võrtsjärve ääres. Tootmiskultuuri tõstmise küsimustega tegeletakse kombinaadis süstemaatiliselt juba üle kümne aasta.
Teksti koostamisel kasutatud.
Robert Nerman. Jalutaja teejuht. Põhja-Tallinn. Tallinn 2008.
Tallinna Parfümeeria ja toidurasvade kombinaat. Kataloog. Tallinn 1977.
Neljas kild.
Algkool ja lasteaed
1912. aastal alustasid praeguse Ristiku ja Telliskivi tänavate ristmikul asunud majas tegevust kaks kooli – Linna 7. Poeglaste Algkool ja Linna 8. Tütarlaste Algkool -, mis 1917. aastal ühendati Tallinna Linna 17. Algkooliks. Rahvasuus nimetati seda maja peremehe järgi ka Krabi kooliks (Johann Grabby oli mees, kes 1879. aastal lähedusse tellisetehase rajas). Koolimajas oli kaks klassiruumi, võimlemisruum, õpetajate tuba, ruum vahetundide veetmiseks, koolijuhataja korter ja kooliteenija toake.
Kool jäi aga üsna varsti piirkonna laste jaoks kitsaks ning kolis 1929. aastal pidulikult uude hoonesse Ristiku tänaval. Telliskivi tänava äärsesse vanasse koolimajja kolis sisse lasteaed, mis jäi sinna kuni 1954. aastani, mil samuti uue hoone sai. Vana hoone lammutati 1965. aastal.
Allikad: Ristiku Põhikool, Pelgulinna Gümnaasium, Kolde lasteaed, R.Nerman "Pelgulinn. Kultuurikeskkonna kujunemine ja areng" (2000), TLÜ Akadeemiline Raamatukogu
Algkool ja lasteaed
1912. aastal alustasid praeguse Ristiku ja Telliskivi tänavate ristmikul asunud majas tegevust kaks kooli – Linna 7. Poeglaste Algkool ja Linna 8. Tütarlaste Algkool -, mis 1917. aastal ühendati Tallinna Linna 17. Algkooliks. Rahvasuus nimetati seda maja peremehe järgi ka Krabi kooliks (Johann Grabby oli mees, kes 1879. aastal lähedusse tellisetehase rajas). Koolimajas oli kaks klassiruumi, võimlemisruum, õpetajate tuba, ruum vahetundide veetmiseks, koolijuhataja korter ja kooliteenija toake.
Kool jäi aga üsna varsti piirkonna laste jaoks kitsaks ning kolis 1929. aastal pidulikult uude hoonesse Ristiku tänaval. Telliskivi tänava äärsesse vanasse koolimajja kolis sisse lasteaed, mis jäi sinna kuni 1954. aastani, mil samuti uue hoone sai. Vana hoone lammutati 1965. aastal.
Allikad: Ristiku Põhikool, Pelgulinna Gümnaasium, Kolde lasteaed, R.Nerman "Pelgulinn. Kultuurikeskkonna kujunemine ja areng" (2000), TLÜ Akadeemiline Raamatukogu